Bütsantsi kunst
4-15 sajand
324 - Constantinus I rajab Konstantinoopoli endise Kreeka linna, Byzantioni asemele.
395 - Ida- ja Lääne-Rooma riigi eraldumine.
Ida-Rooma keisririik - Bütsants
1453 - Konstantinoopol langeb Türklaste kätte ja saab nimeks Istanbul.
(Kunstiajaloo vihikust)
4-15 sajand
324 - Constantinus I rajab Konstantinoopoli endise Kreeka linna, Byzantioni asemele.
395 - Ida- ja Lääne-Rooma riigi eraldumine.
Ida-Rooma keisririik - Bütsants
1453 - Konstantinoopol langeb Türklaste kätte ja saab nimeks Istanbul.
(Kunstiajaloo vihikust)
Bütsantsi kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis - Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis.
Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Hagia Sophia kirikus on kupli tegemisel abiks võetud kumerad kividest laotud kolmnurgad. Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte - viimaste usund ei lubanud inimeste kujutamist kunstis. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet.
(http://24.media.tumblr.com/ddffd0b20edd225cfe5ffd46ed9ea75b/tumblr_mwq50kodSR1qgng87o1_500.jpg)
(http://24.media.tumblr.com/ddffd0b20edd225cfe5ffd46ed9ea75b/tumblr_mwq50kodSR1qgng87o1_500.jpg)
Justianuse ajast on säilinud palju kirikuid ka Itaalias. Enamasti ehitati küll basiilikaid, kuid Ravenna San Vitale kirik on hoopis kaheksanurkne. Selle siseseinad on kaetud värviliste kivide ja sädelevast klaasist mosaiikidega. Peale piiblisündmuste võib mosaiikidel näha Justianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga.
|
Bütsantsis töötati välja kindel kord piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kirikute seintele. Inimfiguurid on mosaiigipiltidel karmiilmelised ning pikaks venitatud. Hämarates võlvialustes jätavad heledamadki värvid piduliku, kuid sünge mulje. Sellist sünguse ja raskuse vaimu peegeldab ka suur osa bütsantsi ehitistest. Need mõjuvad suletunda - aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. Lagedate välisseinte täitmiseks tehti õhukesed eenduvad püstribad ehk liseenid. Ülaosas lähevad need sujuvalt üle eenduvateks kaarteks. Kaarte vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud.
Kergesti äratuntavad on bütsantsi ülalt laienevate tahkudega sambakapiteelid, mida katavad peened reljeefsed taimemustrid või loomakujutised. Sellise kapiteeli peale on pandud veel teinegi ülalt laienev kiviplokk.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/36/Byzantine_capital_-_1889_drawing.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/36/Byzantine_capital_-_1889_drawing.jpg
Bütsantsi kirikutes armastati eriti kasutada kupleid. Tavaline oli ristkuppelkirik, mille põhiplaan meenutab lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, mille kesosas, kuid mõnikord ka ristiharude kohal kerkivad kuplid. Tihti koonudsid bütsantsi kirikud ühe keskse kupli ümber, neid nimetati tsentraalehitisteks.
Nagu varakristlikus kunstis, polnud ka Büntsantsi kunstis peaaegu üldse skulptuuri.
Bütsantsi maalikunsti näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. miniatuuridel. Maaliti ka pühapilte, nn. ikoone.
8. ja 9. sajand levis Bütsantsis pildieitajate liikumine, kes püüdsid hävitada inimesi kujutavaid kunstiteoseid. Bütsantsi kunst jõudis veel läbida uue õitsengu kuni see 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. Kuid bütsantsi kunst elas veel edasi vanavene kunstis ning vene kirikud on nagu kaja bütsantsi ehituskunstist, kuid palju madalamal tasemel.
Allikas: Viirand, T. "Kunstiraamat noortele", Tallinn 1982