Alates 10. sajandist võib rääkida romaani kunstist, see kestis 12. sajandini.
Lääne-Euroopas valitses üks rikas ja mõjukas võim - ristiusu kirik eesotsas Rooma paavstiga. Seetõttu ongi tähtsalt kohal just kirikud ja kloostrid. Peaaegu kogu romaani kunst on seotud ristiusu kirikuga, sest tookordses Lääne-Euroopas ei leidunud veel muid küllaltki jõukaid kunstitellijaid.
Ehituskunst
Tunti kaarte ja võlvide ladumist, kuid arendati välja täiesti omanäoline ehitusstiil. Selle ilmekaimaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures.
Kõige enam ehitati basiilikaid. Kirikuhoonet hakati ühendama tornidega, neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures ning üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nim nelitiseks. Sellega ei pidanud tornide arv piirduma. Rahutute aegade tõttu pidi silmas pidama ka kaitse-eesmärke, tugevad tornid võisid pakkuda pelgupaika.
Romaani kirikud oli massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustatud ristvõlvid. Kivimasside toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid, kuid tihti asendasid neid 4- või 8-nurkse läbilõikega tugipostid ehk piilarid. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Välisseinu võisid katta ka kaartest ja sammastest käigud, mida nimetati ka kääbusgaleriiks.
Romaani basiilikad oli põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Suurema vaimulikehulga tõttu ehitati kiriku idaossa eraldi kooriruum ning basiilika põhiplaan muurus ladina risti kujuliseks.
Tunti kaarte ja võlvide ladumist, kuid arendati välja täiesti omanäoline ehitusstiil. Selle ilmekaimaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures.
Kõige enam ehitati basiilikaid. Kirikuhoonet hakati ühendama tornidega, neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures ning üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nim nelitiseks. Sellega ei pidanud tornide arv piirduma. Rahutute aegade tõttu pidi silmas pidama ka kaitse-eesmärke, tugevad tornid võisid pakkuda pelgupaika.
Romaani kirikud oli massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustatud ristvõlvid. Kivimasside toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid, kuid tihti asendasid neid 4- või 8-nurkse läbilõikega tugipostid ehk piilarid. Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Välisseinu võisid katta ka kaartest ja sammastest käigud, mida nimetati ka kääbusgaleriiks.
Romaani basiilikad oli põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Suurema vaimulikehulga tõttu ehitati kiriku idaossa eraldi kooriruum ning basiilika põhiplaan muurus ladina risti kujuliseks.
Pühakute säilmed, reliikviad, paigutati kastikestesse, mis olid tolleaegse kunstkäsitöö tipuks. Suurematele kirikutele ehitati reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg) ning et neid vaatama pääseda kooriümbriskäik.
Skulptuur
Reljeefe ehiti piiblisündmuste ja pühakulegendidega, et kirjaoskamatuid harida. Palju oli märke, mida ei osata enam tänapäeval seletada. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike (portaale), esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Kujurite eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine.
Reljeefe ehiti piiblisündmuste ja pühakulegendidega, et kirjaoskamatuid harida. Palju oli märke, mida ei osata enam tänapäeval seletada. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike (portaale), esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Kujurite eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine.
Maal
Kirikute seinu katvad maalingud olid naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Püüti anda õpetlik sisu. Jätkus ka miniatuuride loomine.
Kirikute sisemusele andsid tooni värvilisest klaasist aknad ehk vitraažid, millest moodustusid piirjoontega pildid.
Kirikute seinu katvad maalingud olid naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Püüti anda õpetlik sisu. Jätkus ka miniatuuride loomine.
Kirikute sisemusele andsid tooni värvilisest klaasist aknad ehk vitraažid, millest moodustusid piirjoontega pildid.
Romaani kunst:
Prantsusmaal
Üle kümne erineva koolkonna
Suurim romaani kirik loodi Prantsusmaal. Viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny klooster.
Inglismaale viisid Romaani stiili normannid, kui vallutasid riigi 1066. aastal.
Itaalias olid Romaani kunstil mitmeid mõjutusi, oli nii antiikaegsed, bütsantslikke kui idamaiseid jooni. Itaalia kirikutel polnud torne, vaid ehitati eraldi kellatorn kiriku kõrvale.
Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Silma torkavad liseenid, petikud ja kääbusgaleriid. Kirikutele ehitati läänepoolsesse otsa vahel veel teinegi kooriruum.
Prantsusmaal
Üle kümne erineva koolkonna
Suurim romaani kirik loodi Prantsusmaal. Viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny klooster.
Inglismaale viisid Romaani stiili normannid, kui vallutasid riigi 1066. aastal.
Itaalias olid Romaani kunstil mitmeid mõjutusi, oli nii antiikaegsed, bütsantslikke kui idamaiseid jooni. Itaalia kirikutel polnud torne, vaid ehitati eraldi kellatorn kiriku kõrvale.
Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Silma torkavad liseenid, petikud ja kääbusgaleriid. Kirikutele ehitati läänepoolsesse otsa vahel veel teinegi kooriruum.
Allikas: Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele", Tallinn 1982