600 eKr - 30 pKr
Jagunemine:
- Arhailine e vana aeg (alates 600 eKr)
- Klassikaline e õitseaeg (480-323 eKr)
- Hiline e hellenistlik aeg (lõpp 30 pKr)
ARHAILINE KUNST
Skulptuurides võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive, luues aja jooksul oma eripärase stiili. Kujusid kasutati hauatähisena, kuid kujutati ka jumalaid. Kujud olid sel perioodil jäikades poosides, tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg veidi teise ette. Meisterlikkus saavutati musta- ja punafiguurilistes vaasimaalides, millele pakkusid ainet Homerose eeposed, müüdid jumalatest ja kangelastest, tolleaegsed peod ja spordivõistlused. Vaasimaalide kaudu saab teada kreeklaste elu, välimuse, kommete jms kohta.
Skulptuurides võeti omaks Egiptuse ja idamaade motiive, luues aja jooksul oma eripärase stiili. Kujusid kasutati hauatähisena, kuid kujutati ka jumalaid. Kujud olid sel perioodil jäikades poosides, tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg veidi teise ette. Meisterlikkus saavutati musta- ja punafiguurilistes vaasimaalides, millele pakkusid ainet Homerose eeposed, müüdid jumalatest ja kangelastest, tolleaegsed peod ja spordivõistlused. Vaasimaalide kaudu saab teada kreeklaste elu, välimuse, kommete jms kohta.
KLASSIKALINE KUNST
Õitsenguajastu, sest võit pärslaste üle pani aluse enesekindlusele ja õitsengule. Tempel Parthenon sisaldab endas kreeklaste võite kujutavaid skulptuure. Samal ajal arenes ka skulptorite arusaam inimekehast, püüeldi realistlike ning ideaalsete proportsioonide poole. Iluideaal hõlmas ka üllast rahulikku näoilmet. Templeid kaunistati reljeefidega. Jumalaid kujutati inimestena, kuid siiski tugevate ja tervetena. Alasti kujud võimaldasid paremini näidata harmoonilisi kehasid.
Odakandja, u 440 eKr. Harmoonilised proportsioonid, täielikult tasakaalus poos, väljendusrikas pilk.
Õitsenguajastu, sest võit pärslaste üle pani aluse enesekindlusele ja õitsengule. Tempel Parthenon sisaldab endas kreeklaste võite kujutavaid skulptuure. Samal ajal arenes ka skulptorite arusaam inimekehast, püüeldi realistlike ning ideaalsete proportsioonide poole. Iluideaal hõlmas ka üllast rahulikku näoilmet. Templeid kaunistati reljeefidega. Jumalaid kujutati inimestena, kuid siiski tugevate ja tervetena. Alasti kujud võimaldasid paremini näidata harmoonilisi kehasid.
Odakandja, u 440 eKr. Harmoonilised proportsioonid, täielikult tasakaalus poos, väljendusrikas pilk.
HELLENISTLIK KUNST
Hellenistlikud skulptorid eelistasid üha enam tugevaid tundeid ja jõulist liikumist väljendavaid skulptuure. Teemadesse lisandusid lõbusad ja argised sündmused ning moodi läksid ka portreeskulptuurid. Esines ülepakutud tundeid, kuid ka liialdatud looduslähedust.
Hellenistlikud skulptorid eelistasid üha enam tugevaid tundeid ja jõulist liikumist väljendavaid skulptuure. Teemadesse lisandusid lõbusad ja argised sündmused ning moodi läksid ka portreeskulptuurid. Esines ülepakutud tundeid, kuid ka liialdatud looduslähedust.
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks olid templid. Varasemad templid olid puidust või mudatellistest, kuid need ei ole tänaseni säilinud. Hiljem ehitati templid lubjakivist või marmorist, tähtis oli kompaktsus ja sümmeetria, proportsioonid ja geomeetria reeglid, harmoonia, klassikaline ilu. Altar asus väljaspool ehitist, idapoolses otsas ning templis asus jumalakuju. Antiiktempli arhitektuuris kasutati ka optilisi parandusi.
Stiilid ehituskunstis
DOORIA
|
JOONIA
|
KORINTOSE
|
SAMBA OSAD:
- Baas - joonia samba alus
- Tüves - samba keskmine osa
- Kapiteel - samba pea
- Kannellüürid - tüvese püstvaod
- Stülobaat - tasand, millel sambad seisavad
- Friis - ehisriba
- Talastik - vahepiirkond samba ja katuse vahel
- Tümpanon - kaareväli
- Entaas - paisutus samba keskosas
Ornamendid
MAALIKUNST
Antiiksetest teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist, kuid selleaegsete templite ja elumajade seinamaalidest pole midagi järel. Siiski võib arvata, et sealgi püüeldi ülima ilu poole.
Antiiksetest teostest võib lugeda, et tol ajal harrastati ka maalimist, kuid selleaegsete templite ja elumajade seinamaalidest pole midagi järel. Siiski võib arvata, et sealgi püüeldi ülima ilu poole.
Kasutatud materjalid:
Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele", Tallinn 1982
Andrew Graham-Dixon "Kunst"
Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele", Tallinn 1982
Andrew Graham-Dixon "Kunst"