Vana-Rooma kunst, u 510 ekr - 476 pkr
1 at eKr tekkis Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Hiilgeaegadel kuulus riigile kogu Vahemere ümbrus Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Sellise riigi valitsemiseks vajati karme seadusi ja tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu tugevust.
Roomlased olid tugevad praktilistes lahendustes, kuid vaimses kultuuris toetusid enim kreeklastele, kellelt laenati usund ja müüdid. Palju omandati ka etruskidelt ja teistelt rahvastelt. Kui Rooma riik alistas Kreeka, siis vallutas kreeklaste kunst Rooma, laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure ja hiljem tegeleti ka nende kopeerimisega. Kuid loodi ka kaks iseseisvat ning kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris - portreed ja ajaloolised reljeefid. Kuna austati esivanemaid, siis taheti, et nad oleksid võimalikud täpsed ja loomutruud. Loodi ka mälestusmärke. Reljeefidele jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid, samuti keisrite saavutusi ja muid detaile.
Rikkad inimesed elasid villades ja paleedes, lihtsad ja vaesemad inimesed üürikorterites. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Et aknad olid tihti vaid esiseinas ja valgus pääses sisse vaid aatriumi kaudu, maaliti toaseintele vahel aknaid ning uksi koos neist paistvate vaadetega.
Roomlased olid tugevad praktilistes lahendustes, kuid vaimses kultuuris toetusid enim kreeklastele, kellelt laenati usund ja müüdid. Palju omandati ka etruskidelt ja teistelt rahvastelt. Kui Rooma riik alistas Kreeka, siis vallutas kreeklaste kunst Rooma, laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure ja hiljem tegeleti ka nende kopeerimisega. Kuid loodi ka kaks iseseisvat ning kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris - portreed ja ajaloolised reljeefid. Kuna austati esivanemaid, siis taheti, et nad oleksid võimalikud täpsed ja loomutruud. Loodi ka mälestusmärke. Reljeefidele jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid, samuti keisrite saavutusi ja muid detaile.
Rikkad inimesed elasid villades ja paleedes, lihtsad ja vaesemad inimesed üürikorterites. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ja purskkaevuga. Et aknad olid tihti vaid esiseinas ja valgus pääses sisse vaid aatriumi kaudu, maaliti toaseintele vahel aknaid ning uksi koos neist paistvate vaadetega.
Skulptuur
Realistlikud portreebüstid kõikide vigadega - enamasti tavakodanikele
Idealistlikud portreed, kus ilustati - keisrid, nr keiser Augustus. Loodi keisri vägevuse ülistamiseks.
Realistlikud portreebüstid kõikide vigadega - enamasti tavakodanikele
Idealistlikud portreed, kus ilustati - keisrid, nr keiser Augustus. Loodi keisri vägevuse ülistamiseks.
Arhitektuuris hakati ehitama kivist kaari, lihtsaid võlve, kupleid, sildu. Kivide sidumiseks hakati kasutama mörti. Edusammud ehituskunstis tähendasid mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume.
Roomlased võtsid üle kreeklaste sambad, kuid neid kasutati pigem dekoratiivsetel eesmärkidel, mitte millegi ülalkandmiseks. Seetõttu eelistati ka korintose stiilis sambaid. Roomlased kasutasid ka poolsambaid, mis olid pikuti lõhestatud ja sileda osaga vastu seina olid.
Pilaster - nelinurkse läbilõikega poolsammas.
Võidukate väejuhtide auks püstitati triumfikaari, mida kaunistati ka reljeefidega.
Rooma Panteoni ümara siseruumi läbimõõt oli üle 40 m ning seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on eeskuju andnud ka hilisematele arhitektidele.
Roomlased võtsid üle kreeklaste sambad, kuid neid kasutati pigem dekoratiivsetel eesmärkidel, mitte millegi ülalkandmiseks. Seetõttu eelistati ka korintose stiilis sambaid. Roomlased kasutasid ka poolsambaid, mis olid pikuti lõhestatud ja sileda osaga vastu seina olid.
Pilaster - nelinurkse läbilõikega poolsammas.
Võidukate väejuhtide auks püstitati triumfikaari, mida kaunistati ka reljeefidega.
Rooma Panteoni ümara siseruumi läbimõõt oli üle 40 m ning seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on eeskuju andnud ka hilisematele arhitektidele.
Rooma saunad ehk termid sisaldasid endas pesemis- ja riietusruume, ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Caracalla termid. Avaraid saale katsid võlvid, seinu ilustasid marmor ja muud kallihinnalised materjalid.
Väljakute ääres paiknesid suured pikliku põhiplaaniga kohtu- ja ärihooned basiilikad.
Inseneriehitus. Rooma riigile olid tähtsad korralikud teesillad. Need rajati nii kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist.
Maastikke läbisid pikad kivikaartele toetuvad veejuhtmed
Maastikke läbisid pikad kivikaartele toetuvad veejuhtmed
Rooma maalikunstist saab kõige paremini aimu Vesuuvi tuha alla mattunud linna, Pompeji väljakaevamistest. Majade seinamaalid on pika aja jooksul tehtud, ja seega erinevad. Üheks stiiliks võis olla kreeka maalide koopiad. Roomlastele meeldis ka realistlik lähenemine. Ruumi oli õpitud kujutama perspektiivis ja seda ka rakendati seinamaalis, kus on näha mitmeid petlikke muljeid. Maalitud avadest paistab palju erineivaid maailmu, nt aiad, erinevad maastikud jms. Portreteeriti ka linde, lilli, põõsaid. Maalides kasutati palju sügavat hõõguvpunast värvi ning hoonete põrandaid katsid mosaiigid. Seinamaale tehti freskotehnikas vesivärvidega.
Kasutatud materjalid:
Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele", Tallinn 1982
Andrew Graham-Dixon "Kunst"
Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele", Tallinn 1982
Andrew Graham-Dixon "Kunst"