Varakristlik kunst, u 300-750pKr
Ristiusuga koos tekkinud varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Väliselt on nad sarnased, kuid sisult erinevad.
Katakombid
Kristliku kunsti ainukesed allikad. Kuna ristiusk oli keelatud, ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuste pidamiseks ja salajasteks kokkutulemisteks kasutati maa-aluseid matmispaiku ehk katakombe. Need võisid olla kas looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all mõnikord isegi mitmeid kilomeetreid.
Sarkofaagid - rõhutavad Kristuse jumalikkust
Kristliku kunsti ainukesed allikad. Kuna ristiusk oli keelatud, ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuste pidamiseks ja salajasteks kokkutulemisteks kasutati maa-aluseid matmispaiku ehk katakombe. Need võisid olla kas looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis kulgesid linnade all mõnikord isegi mitmeid kilomeetreid.
Sarkofaagid - rõhutavad Kristuse jumalikkust
Skulptuur
Kuna ristiusulised ei tahtnud teiste Rooma riigi aladel elanud rahvastega sarnaneda, ei teinud nad kujusid, mida kummardada. Kasutati sümboolikat, nt ristid ja palvetajad.
Kuna ristiusulised ei tahtnud teiste Rooma riigi aladel elanud rahvastega sarnaneda, ei teinud nad kujusid, mida kummardada. Kasutati sümboolikat, nt ristid ja palvetajad.
Kirikud
Ristiusu ametlikuks kuulutamise järel hakati rajama kirikuid. Eeskujuks võeti roomas levinud basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, alati paigutatud suunaga läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses osas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid, ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa kutsutakse ka valgmikuks ning selle olemasolu on üks tähtsamaid basiilika tunnuseid.
Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas paiknes enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Põhiplaan sarnanes T-tähele, ülemine kriips tähistas põikhoonet ja alumine pikihoonet. Idaseinast ulatus väljapoole ka poolringikujuline nišš altari paigutamiseks (apsiid). Kirikute lagi oli lame või puudus üldse, võis näha katusesarikaid. Kirikud olid tavaliselt tornita, mõne kiriku kõrval seisis veel eraldi kellatorn.
Ristiusu ametlikuks kuulutamise järel hakati rajama kirikuid. Eeskujuks võeti roomas levinud basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, alati paigutatud suunaga läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses osas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid, ülaosa müüridesse jäeti aknad. Seda osa kutsutakse ka valgmikuks ning selle olemasolu on üks tähtsamaid basiilika tunnuseid.
Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku idapoolses otsas paiknes enamasti veel üks, teiste löövide suhtes põigiti asetsev lööv. Põhiplaan sarnanes T-tähele, ülemine kriips tähistas põikhoonet ja alumine pikihoonet. Idaseinast ulatus väljapoole ka poolringikujuline nišš altari paigutamiseks (apsiid). Kirikute lagi oli lame või puudus üldse, võis näha katusesarikaid. Kirikud olid tavaliselt tornita, mõne kiriku kõrval seisis veel eraldi kellatorn.
Kirikute sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid, mis säravate värvide tõttu muutsid kiriku seest väga pidulikuks. Kujutati sündmusi piiblist, inimesed näevad välja väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised. Riietatud on nad pikkadesse rüüdesse. Kunagi ei kujutata alasti keha. Kasutusel olid ka diptühhonid - kaheosalised maalid.
Kasutatud materjalid:
Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele", Tallinn 1982
Andrew Graham-Dixon "Kunst"
Tiiu Viirand "Kunstiraamat noortele", Tallinn 1982
Andrew Graham-Dixon "Kunst"